Sa oled pealinnas kasvanud, kuid Sinu juured on Põltsamaal. Räägi sellest lähemalt.
Ehkki olen sündinud ja kasvanud Tallinnas, on suur osa suguvõsa ajaloost väga tugevalt seotud Põltsamaaga. Nii nagu paljude teistegi eestlaste saatus, on ka minu ja minu suguvõsa ajalugu lahutamatult seotud Eesti riikluse sünni ja keerdkäikudega okupatsiooniaastatel.
Vanavanaisa August Laur sai Eesti Vabadussõjas osalemise eest maa Väike-Kamaris Vana-Põltsamaa karjamõisa aladel ning rajas sinna talupidamise, ta oli ka aktiivne poliitik ning III, IV ja V Riigikogu liige. 1941 ta küüditati enda talust ning hukati Venemaal poliitvangina.
Põltsamaal tegutses ka teine vanavanaisa Voldemar Johannes Päärmann, kes oli ettevõtja ja üks varajasi bussi- ja autotranspordi pioneere, omades Põltsamaal bussi- ning autoparki ja tegutsedes liinipidajana mitmetel Kesk-Eesti liinidel. Aastatel 1933–1934 oli ta Vabadussõjalaste rahvaliikumise nimekirjas valitud ka Põltsamaa linnavolinikuks. Ka tema küüditati ning hukati Venemaal.
Okupatsiooni ajal Põltsamaal asuv vara riigistati ning alles jäänud pereliikmed kolisid Tallinna. Taasiseseisvumise järgselt Väike-Kamaris asuv maa tagastati ja mu isa Matti Päärmann alustas kunagise talukoha taastamisega.
Mis on Sind lisaks juurtele veel Põltsamaaga sidunud?
Kuivõrd tagastatud talu oli kaasomandis ning tundsin soovi end tugevamalt Põltsamaa ning oma juurtega siduda, otsustasin 10 aastat tagasi oma tädilt tema osa välja osta ning alustasin ise aktiivsemalt vana talukoha arendamisega. Põltsamaal sai veedetud järjest rohkem aega ning koroona-ajastul sai juba ka pidevalt kohapeal elatud. Viimasel ajal jälgisin võimalusi ka tööalaselt end piirkonnas siduda ning mul on hea meel, et vastav võimalus avanes.
Millised on olnud sinu haridustee ja varasemad töökogemused?
Olen lõpetanud Tallinna Reaalkooli ning Tallinna Ülikooli, kus põhierialaks oli sotsioloogia ning lisaerialaks reklaam ja meedia. Üle 15 aasta töötasin vaheldumisi Kanal 2-s ja TV3-s, kus viimasel positsioonil olin programmiosakonna juht. Täiendavalt olen tegelenud enda loodud meediaplaneerimistarkvara haldamisega ning olen asutanud ka Tallinna Bussijaamas tegutseva pagariäri Pelgu Pagar.
Asud juhtima üht Põltsamaa vallale olulist asutust. Millised on Sinu põhimõtted juhina?
On suur au edendada Eesti kultuuri nii pikaaegsete traditsioonide ja ajalooga paikkonnas, millega on mul endal ka nii eriline side. Soovin juhina olla avatud uutele ideedele ning soodustada kõiki kaasa rääkima kultuurielu arengu ja vajaduste osas – on ju kultuur me endi poolt loodud ja me endi jaoks. Sooviksin, et kultuur poleks lihtsalt abstraktne mõiste, vaid elanike enda huvidest ja tegevustest lähtuv koosloome. Eesmärk on soodustada osalemist kultuurielus läbi nii aktiivsete tegevuste kui võimaluste teiste tegevustele kaasa elada. Tuleb uhkust tunda oma piirkonna ja oma piirkonna kultuurielu osas, see on see, mis hoiab eestlasi eestlastena ning põltsamaalasi põltsamaalastena. Olen selles osas patrioot ja sooviksin tugevdada ka kogukondlikku ning piirkondlikku identiteeti. Kui eestlane olla on uhke ja hää, siis ehk põltsamaalane olla on ehtne ja hea?
Mis on Sinu tähelepanekute kohaselt olnud Põltsamaa kultuurielus hästi? Mida sooviksid oma käe järgi parendada?
Põltsamaa vald on unikaalne selles osas, et omab nii paljusid kultuurivaldkonnaga tegelemiseks sobivaid asukohti ja võimalusi – me vallas pole mitte ainult üks keskne kultuurikeskus, vaid mitmed piirkondlikud väga korralikud tegevuskohad ka Puurmanis ja Pajusis ning lisaks ka tugevad kogukondlikud ja aktiivsed külakeskused. Loomulikult ka Põltsamaa loss, Roosisaar, WPark ja arenev Kuningamäe pakuvad kõik erakordseid keskkondi kultuuri ja vaba-aja tegevuste sisustamiseks nii meelelahutuseks kui eneseteostuseks. Ehk potentsiaal asukohtade näol on meeletu. Kui kõik asukohad oleksid regulaarselt mõtestatud tegevustega täidetud, võiks Põltsamaa kahtlemata kuulutada Eesti kultuuripealinnaks. Põltsamaa keskne asukoht Eestis kindlasti pakubki võimalusi kujundada Põltsamaast ka senisest suurem tõmbe- ja kultuurikeskus nii piirkondlikult kui kogu Eesti kontekstis. Hea meelega aitan kaasa kogu piirkonna konkurentsivõime ja atraktiivsuse kasvule – eeldused selleks on head. Samas kõik algab aga ka rohujuuretasandilt ning vallaelanikele mitmekülgsete võimaluste pakkumine kultuurielus osalemiseks on peamine prioriteet.
